Reisi aeg 03.08.2010-06.08.2010
Reisi eesmärk: Minna Soomet uudistama. Ülesõit Vikingline'ga ja tagasi samuti
1. päev
Äratus kell 4.30, hommikused toimingud, väljasõit Raplast kell 5.30. Saabumine sadamasse 6.30. Seisame ootejärjekorras, mis liigub suhteliselt kiiresti ja kell 7.00 istume juba Viking Line's. Laevas on jahe, võtame mõned brožüürid, et oleks lihtsam liigelda. Sõit kestab 2,5 tundi, meri on rahulik. Sadamasse saabudes võtame suunaks Itäkeskuse – suurima Põhjamaade kaubanduskeskuse, kus on väidetavalt 250 poodi. Midagi muljetavaldavat seal ei olnud, tavapärased butiigid: Stockmann, Anttila, Lindex jne.
Edasi otsustasime sihiks võtta Kuusakoski. Tee peal külastame veel üht Lidl't, et osta vajalikku toidukraami ja jäätist. Poes pole ühtki üksikut jäästist, isegi topsijäätiseid ei näe ühtegi. Otsustame siis jäätisekarbi kasuks, kus 3 jäätisetuubi sees. Arve makstud, viime asjad autosse ja avame jäätisekarbi, kus meie üllatuseks on 3 jäätise asemel 6! Ilm on parajalt kuum ja jäätised hakkavad kohe silmnähtavalt sulama. Ruttu siis torbiku ots lahti ja limpsima, ülejäänud paigutame korraks külmakasti. Ega nad sealgi kaua külmana püsi, kuna balloonid on juba poolenisti sulanud. Tuleb kõik pintslisse pista. Kuna GPS on meid päris korralikult majade vahele ära eksitanud, siis otsustame wifi otsida ja pärast tunnist askeldamist õnnestus netist tõmmata pdf-formaadis õpetus „Autoga Soomes“. Siinl on vastavalt huvidele kirjeldatud erinevaid marsruute, mida mööda liikuda. Meie otsustasime kuningatee ja mõisamarsruudi kasuks.
Porvoo
Esimene peatus on Porvoo linn, kus jalutame vanalinnas, mis on tuntud oma puust ehitiste tõttu, kiiruga jõuame külastada ka kirikut, mis on avatud kuni kella 18.00-ni. Infopunktist jagatakse lahkelt vanalinna kaart. Tiirutamegi mõnda aega vanalinnas, jalutamist jätkus umbes tunnikeseks. Porvoosse jõudsime u. 17.30, tasuta parkimine algab siin alates 18.00. Einestame ja sõit jätkub Loviisa suunas.
Esimene peatus on Porvoo linn, kus jalutame vanalinnas, mis on tuntud oma puust ehitiste tõttu, kiiruga jõuame külastada ka kirikut, mis on avatud kuni kella 18.00-ni. Infopunktist jagatakse lahkelt vanalinna kaart. Tiirutamegi mõnda aega vanalinnas, jalutamist jätkus umbes tunnikeseks. Porvoosse jõudsime u. 17.30, tasuta parkimine algab siin alates 18.00. Einestame ja sõit jätkub Loviisa suunas.
Loviisa
Otsime merekindlust, kuid seda ei õnnestu meil avastada. Vaatame lihtsalt merd ja sealseid paate ja klõpsime mõned pildid. Eriti ilus on linna sissesõit, juba eemalt paistis suur ilus punastest tellistest kirik.
Ajaloost:
Porvoo, Soome vanuselt teine linn, asub vaid 50 km kaugusel Helsingist ning oli omal ajal Padise kloostri lääniks. Porvool on pikad kogemused turismilinnana, juba 13. sajandil käisid kuningad, tsaarid ja piiskopid mööda Kuningateed Turust Porvoosse. Tänaselgi päeval on Porvoo idülliline, erakordselt ilus ja tuntud pisike linnake. Porvoos on säilinud kaitse all olev keskaegne Vana Porvoo, kitsad munakivitänavad, punased rannamajad, vanad pisikesed puumajad, kus tänapäeval on mitmed kohvikud, restoranid ja käsitöökauplused. Vana Porvood kroonib Toomkirik, mis ehitati 12. sajandil, uue ilme sai kirik 14. sajandil. Ajaloo vältel on Porvoos elanud palju kunstiinimesi, kes on sinna jätnud oma jälje.
07.08.10
Järgmiseks sihtpunktiks seame Ruotsinpyhtää. Seisame hetkeks mere ääres, kuid kauaks siia ei jää, kuna üks vanapaar soovib privaatselt piknikku pidada.
Edasi liigume Kotka suunas. Vahemaa on 37 km.
Natuke maad peale Kotkat saabume Lagingkoskisse. Külastame keiser Aleksander III kalastusmaja, mis on valminud 1889. aastal. Kalastusmaja paikneb Lagingkoski kärestiku kaldal, jõevool on kiire ja tekivad veekeerised. Vaade on imeilus. Kahjuks on fotoka akud tühjaks saanud ja pilti teha ei saa. Kalastusmaja alal paikneb kokku 6 puumaja sh palvemaja altarimaaliga.
Mööda metsateed tagasi auto juurde jalutades koperdan peaaegu siilikesele otsa, teine astus lahkesti teelt kõrvale, jätsime ta omi asju ajama ja liigume edasi. Pimedas jõuame Kotkasse, kus näeme tuledes säramas sadamahoonet. Sõidame edasi. Kuna kell on juba 22.00 ja natuke pealegi, otsustame, et jääme kuskile ööbima ja sõidame edasi hommikul, poole viiene äratus hakkab end tunda andma. GPS näitab väikest metsateed, sõidame mööda seda metsa sisse. Sealsamas leiamegi mõnusa peatuspaiga, keerame autoga metsateelt pisut kõrvale. Teeme autosse pesa, all madratsid ja paks tekk, pea alla padjad ja peale võtmiseks vajadusel magamiskott. Mmmmõnus.. peagi suikume unne, enne veel otsustades, et äratuskella ei pane, küll 9-10 paiku ärkame. Ülevaololdud aeg: 17,5 h.
2. päev
Ärkame üles, uni oli hea. Asume lõkkel hommikusööki valmistama. Eile ostetud friikartulid on külmakastis juba üles sulanud ja veel on kaasas 1l šašlõkk, 1 kg plastämbris jogurt, munad, tomatid, sai, küüslaaugumääre. Kartulid saavad mõnusalt krõbedad, liha mahlane ja vürtsikas. Sinna juurde keedame vett ja teeme kohvi. Koht on väga mõnus, päike piilub pilve tagant ja tuul sahistab, sääski peaaegu polegi! Istume matkatoolides ja naudime looduses olekut. Siia jääkski. :) Äkki avastame, et kell on juba 13.30, oleme siin 3,5 h peesitanud. On aeg edasi liikuda. Pakime asjad kokku ja sõit võib jälle alata. Suunaks Lappeenranta. Tee ääres kollendavad viljapõllud.
Lappeenranta
GPS teatab, et jõuame sihtpunkti vasakul. Pargime auto ja külastame infopunkti, kust saame linna kaardi. Esmalt suundume vaatama kindlust, millest on järgi vaid müürid. Müüri pealt avaneb ilus vaade merele ja sadamale. Järgmisena asume otsima kolmest(!) tonnist liivast tehtud skulptuuri. Kohale jõudes selgub, et tegemist on iga-aastase liivaskulptuuride ehitamisega, selle aasta teemaks on dinosaurused ja elu kiviajal. Skulptuurid näevad välja väga võimsad ja detailideni viimistletud. Soome surimat liivalinna ehitati sellel aastal seitsmendat korda.
Edasi liigume Imatrasse, mille peamisks vaatamisväärsusks on kõrgtasemeline loss-hotell Imatran Valtionhotelli Rantasipi Hotels kuulsa Imatra kose kõrval.
Imatra
Ajaloost:
Imatra linn rajati 1948. aastal kolme tööstusasula ühendamisel. Viiekümne aasta jooksul on kolmest eri asulast kasvanud välja modernne tööstuslinn, mille tunnusmärkideks on Saima järv, Vuoksi jõgi ja ühine piir Venemaaga. Linna kuulsaim vaatamisväärsus on Imatra kosk, mida on käidud imetlemas juba mitusada aastat. Linna suurim tööandja on Stora Enso paberitehas, linnas asub ka Soome suurim hüdroelektrijaam. Imatras on 30 000 inimest. Venemaa piirini on südalinnast 7 km ja koos piirilinna Svetogorski
ga reklaamitakse end kaksiklinnana. Imatra tähtsaim kultuurisündmus on iga aasta juulikuus toimuv Imatra Big Band Festival, mis toob linnakesse kokku tippesinejaid kogu maailmast.
Imatra kosk tekkis umbes 4500 a tagasi, kui Saima veemassid murdsid Vuoksenniska juures läbi Salpausselä. Imatrakoski võimsad vood on meelitanud turiste juba rohkem kui 200 aastat ja koske nimetatakse ametlikult Soome vanimaks turismiobjektiks. Turistidevoolu algaastaks peetakse aastat 1772, mil koske saabus vaatama Katariina II koos saatjaskonnaga. 1872 ehitati üle kose köisrada, et vapraimad saaksid selle ületada korvis. Kaks korda on koske ületatud ka köiel käies – 1885 Rudolf Blond koos tütre Anthoniaga ning sada aastat hiljem, 1985, tegi seda Ladislav Kaiser. Kosk tõkestati 1929. aastal, kui valmis esimene hüdroelektrijaam. Tänapäeval näeb kose vaba voogamist ainult suviti spetsiaalsete kose-show’de ajal, elamust võimendavad rahvushelilooja Jean Sibeliuse “Karelia” helid ja Ekku Peltomäe loodud valgusemäng.
Imatra Valtionhotelli on Imatra kose jalamil asuv keskaegset rüütlilossi meenutav juugendstiilis hoone. Luksushotelli valmimine 1903. aastal suurendas veelgi koske imetlema tulnud turistide hulka ning parimatel päevadel sõitis Peterburist Imatrasse 14 rongi päevas, et kõrgseltskonda looduseimet vaatama tuua. Lossi ja koske ümbritseb Kruunupuisto (Kroonipark), 1842. a tsaar Nikolai I algatusel rajatud Soome esimene looduskaitseala, kus on siiani säilinud endisaegsed vaatepaviljonid ja suveteater.
Vuoksenniska Kolme Risti Kirik. Soome kuulsaima arhitekti ja disaineri Alvar Aalto (1898–1976) projekteeritud ja 1956–58 ehitatud kirik on läinud maailma modernistliku arhitektuuri ajalukku. Väike kirik Aalto “valgest perioodist” on suurepärane näide arhitekti oskustest kombineerida praktilisi vajadusi kunstipäraste joontega. Kiriku intiimsus on saavutatud Aalto erilise materjalivalikuga. Maailma arhitektuuriajaloos on eriti leidnud äramärkimist kiriku 101 erinevat akent, ja tihti peetakse seda Aalto parimaks tööks üldse. Kohalikud elanikud suhtuvad kirikusse kaheti – mõnedele meeldib, paljud aga pelgavad kiriku minimalistlikku stiili ja eelistaksid midagi traditsioonilisemat.
Simpele. Eestlaste jaoks väärivad äramärkimist kaks kuulsat külaelanikku, suusatajad Marja-Liisa ja Harri Kirvesniemi
Simpele. Eestlaste jaoks väärivad äramärkimist kaks kuulsat külaelanikku, suusatajad Marja-Liisa ja Harri Kirvesniemi
07.08.10
Edasi liigume Ruokkolasse, sealseks huviobjektiks on Rantalinna loss-hotell, mis asub Suur-Saimaa järve ääres.
Ruokkola
Ajalugu:
Suvemõis, mis kuulus Leuchtenbergi printsile ja printsessile, Alexander ja Eugenia von Oldenburgile. Kui perekond sõja eest Pariisi pakku puges, müüdi loss koos kogu sisustusega Soome Raudtee suveresidentsiks. Ning kuidagi on suudetud peaaegu autentselt säilitada ajaloolised interjöörid, mööbel, isiklikud esmed ja õhustik.
Praegu on Rantalinna eravalduses ning seal tegutseb restoran ja hotell.
Praegu on Rantalinna eravalduses ning seal tegutseb restoran ja hotell.
07.08.10
Pildi järgi on loss roosa, päriselt ent hoopis kollaseks võõbatud. :) Järv on mõnusalt soe, sai korraks jalgugi kastetud. Ja ongi tunnike jälle kulunud. Edasine suund näitab Puumala poole. Tee, mida mööda liigume, on tituleeritud Muuseumiteeks.
Lusto metsandusmuuseum
Lusto metsandusmuuseum
Väljas on juba peaaegu pime, jõuame Savonlinna. Enne seda pidime külastama veel Olavinlinna ja Anttolat, aga paistab, et oleme mööda kihutanud. Kuna kell on palju, siis otsustame jätkata homme. Peatume rekkate parkimiskohas. Kohal on 2 rekkat, ühel mootor põriseb terve selle aja, kui magamisaset teeme ja unne suikuda püüame. Lõpuks ta hoopis lahkub. Enne magama jäämist kuulen veel, kuidas teine rekkagi sealt korraks läbi sõidab, peatub hetkeks ja siis jälle teele asub. Siis juba magame.
3. päev
Ärkame äratuskella piiksumise peale kell 9, veel 15 minutit... Läheb 2x15 minutit, enne kui üles saame ja hommikusöögi kallale asume. Kell on saanud ca 11, nüüd täiskäigul edasi. Anttolat otsides jääme hetkeks ohutulede vilkudes teepervele seisma. Paar minutit hiljem peatub meie ees auto, läheneb naisterahvas, kes tuleb uurima, kas kõik on korras. Armas temast. :) Uurime, kus asub Anttola ja Olavinlinna, GPSi vaadates selgus, et Soomes on vähemalt 3 Anttolat. Naine selgitab meile, kus miski asub, täname teda ja nüüd on jälle siht selgem. Esimesena asume siis selle Anttola suunas, mis asub meist 10 km kaugusel ja kus peaks olema puukirik. Vahepealse peatuse teeme veel tanklas, kust saab kohvi jaoks kuuma vett. Tanklast kirikuni on ca paar km. Kirik on ehitatud 1867 ja renoveeritud 1911. Seest väga kaunis, ilusate lühtrite ja altarimaaliga. Kõrvalasuvas kellatornis tegutseb käsitööselts. Kellatorni üles ronimiseks tuleb täiskasvanul maksta 2 EUR.
Kerimäki puukirik
Kerimäki puukirik
Linna ajalugu:
Savonlinna. Reisijuht “Lonely Planet” tutvustab Savonlinna kui looduslikult kaunima asukohaga linna Soomes. Haapavesi ja Pihlajavesi järvede vahele kolmele saarele ehitatud 28 000 elanikuga linn on maailmakuulus iga aasta juulikuus toimuva ooperifestivali poolest. Siis sõidab linnakesse kogu maailmast kokku üle 70 000 turisti. Savonlinna sadama kaudu toimub vilgas järvelaevade liiklus, regulaarlaevad sõidavad Kuopiosse ja Lappeenranta, aga ka Retretti kunstikeskusesse ja Olavinlinna kindlusesse. Linnakese peatänava Linnankatu äärde jääb enamik poekesi, galeriisid ja kohvikuid. Olavinlinna kindlusele lisaks on suurimateks vaatamisväärsusteks Toomkirik (1878, arhitekt A. H. Dahlström) ja väike kirik (1845, arhitekt L. T. J. Visconti). Savonlinna piirkonna kaks suurt rahvusparki – Kolovesi ja Linnansaari – hõlmavad sadu saari Saima järvestikus ja sobivad eriti hästi idüllilisteks paadimatkadeks. Saima veestik on pindalalt suurem kui Holland ja Belgia kokku, saari on seal 14 000, rannajoont 15 000 km.
Kiriku ajalugu:
Kerimäe kirik. Savonlinnast 20 km kaugusel asuv maailma suurim puukirik ehitati 1844–1847, kui külaelanikud olid avastanud, et vana kirik on halvas seisukorras, liiga väike ja asub tähtsatest veeteedest eemal. Seepärast otsustati ehitada uus kirik, mis sobiks paikkonna 12 000 elanikule. Legendid räägivad, et kirikuehitajatel läksid segamini tollid ja sentimeetrid ning seetõttu saigi kirik nii suur, kuid kohalikud vaidlevad sellisele “tagurlikule infole” visalt vastu. Poolesaja meetri pikkusesse ja laiusesse kirikusse mahub kokku viis tuhat inimest. Kiriku projekteeris arhitekt Gransted. 42-meetrine kellatorn ehitati kirikuga ühel ajal. Kogu kirik on ehitatud käsitsi.
07.08.10
Järgmine peatus on Olavinlinna kindlus, mis asub Kurönsalmi jõe keskel. Tegemist on Soome ühe tuntuima ajaloolise mälestusmärgiga. Kindluses kondamise pilet maksab täiskasvanule 5 EUR. Vaade on kaunis.
Ajalugu:
Olavinlinna kindlus. Keskaegne kindlus Kyrönsalmi saarel on üks Soome tuntumaid ehitisi, mida peetakse Skandinaaviamaade paremini säilinud kindluseks. Lossi rajas 1475. a Taani rüütel Erik Akselipoeg Tott, et kaitsta maad idast tulevate vaenlaste eest. Sündmusterohke ajaloo jooksul on Olavinlinna näinud palju lahinguid. Ooperihelid kõlasid keskaegse kindluse võlvide all esimest korda 1912. aastal ning nüüd on kindlus igal aastal ooperi- ja balletifestivali pealavaks.
Savonlinna maakonnamuuseum paikneb 1852. a ehitatud kunagises kroonu viljaaidas.
Savonlinna maakonnamuuseum paikneb 1852. a ehitatud kunagises kroonu viljaaidas.
07.08.10
Järgmisena liigume Sulkava poole, kus peaks olema kolm sajandit vana Tiitala mõis. Esimesena jõuame aga ära vaadata kohaliku kiriku, seejärel külastame infopunkti, kus töötaja pole mingist mõisast kuulnud ja ütleb, et paar aastat tagasi oli siin küll üks hotell, aga see põles maha. Siiski me ei anna alla ja astume läbi kohalikust arvutipoest, kust müüja teab kohe meid umbes 1,5 km kaugusel paikneva mõisani juhatada. Kohale jõudes selgub, et mõis on tänaseks juba suletud, isegi väljast ei pääse ligi, väravad on kinni. Kahju.
Sulkava
Sulkava
Mis siis ikka, järgmine plaanitud punkt asub Puumalas – Saimaan Sahalahti järveäärne hotell. Tee, mis sinna viib, on nii kurviline, et sees keerab. Jõudes Puumalasse, astume läbi infopunktist, kus selgub, et mõis asub u. 8 km linnast väljas. Enne minekut külastame veel sillakohvikut, kust avaneb kaunis vaade.
Puumala
Seejärel astume läbi kohalikust poest. Edasi liigume linnast välja, vahepeal on hakanud sadama ja selleks ajaks, kui mõisa juurde jõuame, lausa kallab. Teeme kiirelt ühe fotovoõtte ja sõidame edasi Anttola suunas – Anttolan Hovi mõisahotelli kaema. Kohale jõudes selgub, et tegu on hulga pisikeste majakestega, mis kompleksina moodustavadki mõisa.
Antola Hovi
Antola Hovi
Edasi liigume Lahti poole. Kuna väljas hakkab hämaraks minema ja on ka pisut vihmane, siis otsime hoopis ööbimispaiga ja otsustame edasi liikuda homme. Peatume looduskaunis männitukaga ääristatud turistidele mõeldud ööbimiskohas, taamal paistmas kolm kolmnurkset sillakonstruktsiooni ja nende taga loojuv päike. Imeilus vaade! Teeme lõkke üles, soojendame järelejäänud sööki ja naudime loodust. Natukese aja pärast poeme põhku.
4. päev
Ärkame 10-paiku, einestame ja hakkame Lahti suunas edasi liikuma. Jäänud on ca 80 km. Esimesena külastame Lahti suusahüppetorni, kuhu pääseb köisraudteed mööda. Jälle üks vahva kogemus. Seejärel teeme tiiru linna peal, sõidame mööda Sibelius-talo konverentsi- ning spordikompleksist, külastame Sibeliuse parki, kus on kaunis purskkaev ja igal täistunnil mängib Sibeliuse muusika. Kuna aeg hakkab vaikselt otsa saama, siis võtame suuna uuesti Helsingi peale, et kiirelt ka seal üks tiir linnale peale teha. Külastame Temppeliaukio kaljukirikut, Uspenski katedraali (Põhjamaade suurim õigeusu kirik) ja Senativäljakut, kus asub linna süda.. Rohkemaks meil sellel korral aega ei jätkugi, eks Helsingi tuuri jaoks tuleb veel teine kord tulla. Sõidame sadamasse. Laev väljub 21.30 ja 00.00 oleme Eestis tagasi. Esimesena läheb suund Staabi poole, et osta üks korralik hamburger ja kell 2.00 oleme Raplas tagasi. Seekord siis selliselt, reis oli tore ja võinuks kauem kesta.
Lahti
Helsingi
No comments:
Post a Comment