Reisi aeg: 22.09.2009-27.09.2009
Reisi eesmärk: Puhkus
Reisikorraldaja:
Oli ilus reisimessi päev, kui ostsime veebruaris 2009 omale reisi aasta teisel poolel Türki.
Hind tundus ahvatlev ja algul ei osanudki nagu miskit asjalikku asjast arvata.
Hommikul oli TTHK ühika juurest taksoga start lennujaama suunas. Suure kiiruga said kaasa võetud pass ja muud vajalikud asjad, kuid kas ka kõik. Pakse riideid üldiselt ei hakanud väga kaasa võtma. Ehk on soe.
Lennukisse minek oli nagu ikka, aga Kadri, kes polnud varem lennanud oli väheke hirmu täis. Koridor kitsas, istmete vahe väike ja kui lennuk hakkas õhku tõusma, no siis oli päris jube küll. Eriti need õhuaugud. Söögiisu sellel teisel eriti ei olnud lennukis ja seega jäi mulle 2 portsu. Muidugi käis lennureisi juurde ports purjus "härrasmehi" kes ajasid vekaali keema oma pideva siiberdamisega peldiku ja koti vahet, kus oli õlletagavara. Õllepurgi lõpetamise ja vetsu mineku vahe tundus olevat ca 3 min. Kui lennuki rattad maad puutusid oli muidugi rahva rõõm suur ja aplauski ei jäänud tulemata.
Kui reisihimuline mass oli Antalyas lennukist välja aetud ja bussidesse pakitud võis sõit alata Alanyasse, Melissa Hotelli suunas. Kas õnnetuseks või õnneks olime me eelviimased, kes bussi jäid ja seega pidime taluma kogu see 300km 40ndates aastates noormeeste vingumist, et oleks vaja ikka kiirteel teha metsapeatus ja õlu välja lasta. Isegi lätlasest reisijuhi (giidiks on teda palju nimetada lähtuvalt hilisemast) ees. Mis siis, et teatavasti lätlastel on LV (lisa varvas).
Jõudes hotelli viiakse meie asjad 5 korrusele ja saame toa koos vaatega merele.
Meie hämmastuseks läks väga järsku pimedaks ja kogu kohalik seltskond muutus järsku väga tegusaks. Põhjamaa inimene on ikka harjunud siis silma looja laskma, kui see enam ei seleta, aga näe neid veidrikke seal ekvaatori juures. Hoopis teised harjumused. Bussi pealt maha saates andis reisijuht kaasa euroopa tuntumates keeltes seletused, et tuleb homme.
Kurikuulus homne päev.
Hommikul ärgates tundus ilm kuidagi sombune olevat, aga see põhjamaalast välja minemast küll ei takista. Esimese asjana kohe randa ja lainetesse mängima.
Lained tundusid kohati üle mõistuse kõrged, kuid mis seal ikka. Ega meid ju siia mingi halva ilmaga toodud. Ju peabki asi selline olema. Mõne tunni möödudes ja esimese vasika vaimustuse möödudes läksime tagasi hotelli, et vaadata mida see All Included siis pakub ja kella 14-st kohaliku aja järgi pidi reisijuht ka end näole andma. Süüa küll saab, kuid lisavarbaga prouat pole kuskil. Saab siis kell juba 19 ja meil ootamisest kõrini. (Peaks mainima, et meil on suht hea kannatus - tegelikult saatsime mõned sms-id sellele daamile ja saime vastuseks, et kuna täna on selle aasta kõige hullem ilm ja ühistransport ei liigu, siis ta tuleb homme:) Jalutame siis natuke veel promenaadil vaatame ilma ja inimesi, karvaseid (karvaseid seal palju polnud) ja sulelisi.
Järgmisel hommikul otsustasime minna natuke maadeavastajat mängima ja tutvuda kohaliku kultuuriga omal käel. Peamiseks katsumuseks sai asju "Väga" kaugelt vaadata, sest pool sammu poe suunas tõi kaasa kõikvõimalikes keeltes tervitused ja ekstra head eripakkumised just MEILE :)
Jalutasime lossi juurde, mis kaugelt hotellist paistis ja siis pöörasime otsa ringi
Kui hotelli tagasi saime, siis kohtusime reisijuhiga ja valisime välja üritused, mida teha. Ei tahtnud end (ja oma rahakotti) üle koormata ja otsustasime iga päev ühe ürituse kasuks. Peamisteks vaatamisväärsusteks tituleeris see LV daam, linna tuuri, ekskursiooni kuhugi soolakambritesse ja värki. Meie peamiseks huvialaks oli ATV safari, kuna ATV-ga polnud meist kumbki varem sõitnud ja hind polnud ka üle mõistuse kallis. Nii saidki kokku lepitud ajad, millal kuhu minna ja puhkus võis alata :)
Õhtul istusime siis all baaris, sõime viinamarju ja arbuusi ning jõime õlut, kohvi, arbuusi mahla ja veini.
Uuel hommikul tuli siis reisijuht ja võttis meid bussi peale, et viia linna tuurile. Tuur hakkas umbes 1,5km meie hotellist lossi poole, kus olime juba eelnevalt käinud. Käisime meie jaoks juba tuntud rada mööda ja viidi meid siis ülesse linnusele.
Selle käigu eelisteks olid kindlad reisikaaslased, kellele sai usaldada fotokat, et need neeksid meist koos pilti. Samuti rääkisi reisijuht, kes oli siin juba 2a tegutsenud kohalikku ajalugu ja kultuuri lahti. Meile põhjamaa inimestele ;) Linnatuur lõppes turul, kus otsustasime ühe müüja käest osta kõik oma vajaminevad suveniirid ja saime seega päris korralikku alet ca -75%. Lõppkokkuvõttes ütleks, et kui ostad midagi kallimalt, kui 50% esialgsest hinnast, siis saad kindlasti veel poolega petta. Teine pool päevast kulus linnavahel ukerdamisest, rannas jalutamiseks ja õhtu ilma arbuusi ja viinamarjadetta ei tule kõne allagi.
Viiendal päeval oli siis päevakorras ATV tuur mis tähendas varajast ärkamist (vist kell 10)
Viidi meid siis mingisuguse autoloksiga (tundus olevat enne teise ilmasõja aegne) kuskile metsa. Teepeal peatusime igas teises hotellis ja korjasime veel 1-2 inimest peale. Lõpuks oli kogu bussiloks rahvast niipalju täis, et tundus nagu käiksid rattad vastu põhja. Aga jõudsime kohale. Kohapeal viidi läbi väike instruktsioon ja tehti õppesõitu, kus üks korraldajatest hüppas künklikul rajal juhuslikult ATV ette. Päris surma ta siiski ei saanud, kuid palju puudu ka ei jäänud. Lõpuks otsustatigi üks Plond näitsik roolist maha võtta ja pandi tõmmunahalise korraldaja tahaistmele ja kästi kõvasti kinni hoida. Pilte küll sellest tuurist ei saanud aga mälestus elab veel aastaid hinges edasi ;)
Kui elusalt ja tervelt saime safarilt tagasi, siis oli õhtusöögi aeg juba käes ja näljased põhjamaalased ei lasknud end kaua söögituppa oodata. Toitude poolest kurta küll ei saanud. Mina, kes ma valin väga hoolikalt oma toidulauda, sain alati söönuks ja polnud ka haruldane kord, kus sai mindud koka juurde jälle juurde nillima :)
Uue päeva suureks tripiks pidi olema reis soola mingitesse asjadesse.
Hommikul, kui reisigruppi kokku võeti rääkis LV neiu päeva plaanist, kus ja mida vaatame. Tulemuseks oli aga see:
Peale sellise läbikukkumise oli reisijuhil suhteliselt piinlik ja õigustust, miks me kohalikelt tänavalt tuuri osta ei võinud ei osanud ta mõistliku vastust lagedale tuua.
Rahulikud põhjamaalased, nagu me oleme ei teinud me enam asjast suurt numbrit ja kolisime hotelli oma fotokaga tagasi. Õhtu möödus jälle pildistades meie suuri sõpru.
Hommikul tuli aga hotellist lahkuda ja asjad pakkida ning tagasitee külma põhjala riiki võis alata, üle pilvede ja järvede
Lisaks vaata pilte Picasawebis
Silverpv
Reisi eesmärk: Puhkus
Reisikorraldaja:
Oli ilus reisimessi päev, kui ostsime veebruaris 2009 omale reisi aasta teisel poolel Türki.
Hind tundus ahvatlev ja algul ei osanudki nagu miskit asjalikku asjast arvata.
Hommikul oli TTHK ühika juurest taksoga start lennujaama suunas. Suure kiiruga said kaasa võetud pass ja muud vajalikud asjad, kuid kas ka kõik. Pakse riideid üldiselt ei hakanud väga kaasa võtma. Ehk on soe.
Lennukisse minek oli nagu ikka, aga Kadri, kes polnud varem lennanud oli väheke hirmu täis. Koridor kitsas, istmete vahe väike ja kui lennuk hakkas õhku tõusma, no siis oli päris jube küll. Eriti need õhuaugud. Söögiisu sellel teisel eriti ei olnud lennukis ja seega jäi mulle 2 portsu. Muidugi käis lennureisi juurde ports purjus "härrasmehi" kes ajasid vekaali keema oma pideva siiberdamisega peldiku ja koti vahet, kus oli õlletagavara. Õllepurgi lõpetamise ja vetsu mineku vahe tundus olevat ca 3 min. Kui lennuki rattad maad puutusid oli muidugi rahva rõõm suur ja aplauski ei jäänud tulemata.
Kui reisihimuline mass oli Antalyas lennukist välja aetud ja bussidesse pakitud võis sõit alata Alanyasse, Melissa Hotelli suunas. Kas õnnetuseks või õnneks olime me eelviimased, kes bussi jäid ja seega pidime taluma kogu see 300km 40ndates aastates noormeeste vingumist, et oleks vaja ikka kiirteel teha metsapeatus ja õlu välja lasta. Isegi lätlasest reisijuhi (giidiks on teda palju nimetada lähtuvalt hilisemast) ees. Mis siis, et teatavasti lätlastel on LV (lisa varvas).
Jõudes hotelli viiakse meie asjad 5 korrusele ja saame toa koos vaatega merele.
Meie hämmastuseks läks väga järsku pimedaks ja kogu kohalik seltskond muutus järsku väga tegusaks. Põhjamaa inimene on ikka harjunud siis silma looja laskma, kui see enam ei seleta, aga näe neid veidrikke seal ekvaatori juures. Hoopis teised harjumused. Bussi pealt maha saates andis reisijuht kaasa euroopa tuntumates keeltes seletused, et tuleb homme.
Kurikuulus homne päev.
Hommikul ärgates tundus ilm kuidagi sombune olevat, aga see põhjamaalast välja minemast küll ei takista. Esimese asjana kohe randa ja lainetesse mängima.
Lained tundusid kohati üle mõistuse kõrged, kuid mis seal ikka. Ega meid ju siia mingi halva ilmaga toodud. Ju peabki asi selline olema. Mõne tunni möödudes ja esimese vasika vaimustuse möödudes läksime tagasi hotelli, et vaadata mida see All Included siis pakub ja kella 14-st kohaliku aja järgi pidi reisijuht ka end näole andma. Süüa küll saab, kuid lisavarbaga prouat pole kuskil. Saab siis kell juba 19 ja meil ootamisest kõrini. (Peaks mainima, et meil on suht hea kannatus - tegelikult saatsime mõned sms-id sellele daamile ja saime vastuseks, et kuna täna on selle aasta kõige hullem ilm ja ühistransport ei liigu, siis ta tuleb homme:) Jalutame siis natuke veel promenaadil vaatame ilma ja inimesi, karvaseid (karvaseid seal palju polnud) ja sulelisi.
Järgmisel hommikul otsustasime minna natuke maadeavastajat mängima ja tutvuda kohaliku kultuuriga omal käel. Peamiseks katsumuseks sai asju "Väga" kaugelt vaadata, sest pool sammu poe suunas tõi kaasa kõikvõimalikes keeltes tervitused ja ekstra head eripakkumised just MEILE :)
Jalutasime lossi juurde, mis kaugelt hotellist paistis ja siis pöörasime otsa ringi
Kui hotelli tagasi saime, siis kohtusime reisijuhiga ja valisime välja üritused, mida teha. Ei tahtnud end (ja oma rahakotti) üle koormata ja otsustasime iga päev ühe ürituse kasuks. Peamisteks vaatamisväärsusteks tituleeris see LV daam, linna tuuri, ekskursiooni kuhugi soolakambritesse ja värki. Meie peamiseks huvialaks oli ATV safari, kuna ATV-ga polnud meist kumbki varem sõitnud ja hind polnud ka üle mõistuse kallis. Nii saidki kokku lepitud ajad, millal kuhu minna ja puhkus võis alata :)
Õhtul istusime siis all baaris, sõime viinamarju ja arbuusi ning jõime õlut, kohvi, arbuusi mahla ja veini.
Uuel hommikul tuli siis reisijuht ja võttis meid bussi peale, et viia linna tuurile. Tuur hakkas umbes 1,5km meie hotellist lossi poole, kus olime juba eelnevalt käinud. Käisime meie jaoks juba tuntud rada mööda ja viidi meid siis ülesse linnusele.
Selle käigu eelisteks olid kindlad reisikaaslased, kellele sai usaldada fotokat, et need neeksid meist koos pilti. Samuti rääkisi reisijuht, kes oli siin juba 2a tegutsenud kohalikku ajalugu ja kultuuri lahti. Meile põhjamaa inimestele ;) Linnatuur lõppes turul, kus otsustasime ühe müüja käest osta kõik oma vajaminevad suveniirid ja saime seega päris korralikku alet ca -75%. Lõppkokkuvõttes ütleks, et kui ostad midagi kallimalt, kui 50% esialgsest hinnast, siis saad kindlasti veel poolega petta. Teine pool päevast kulus linnavahel ukerdamisest, rannas jalutamiseks ja õhtu ilma arbuusi ja viinamarjadetta ei tule kõne allagi.
Viiendal päeval oli siis päevakorras ATV tuur mis tähendas varajast ärkamist (vist kell 10)
Viidi meid siis mingisuguse autoloksiga (tundus olevat enne teise ilmasõja aegne) kuskile metsa. Teepeal peatusime igas teises hotellis ja korjasime veel 1-2 inimest peale. Lõpuks oli kogu bussiloks rahvast niipalju täis, et tundus nagu käiksid rattad vastu põhja. Aga jõudsime kohale. Kohapeal viidi läbi väike instruktsioon ja tehti õppesõitu, kus üks korraldajatest hüppas künklikul rajal juhuslikult ATV ette. Päris surma ta siiski ei saanud, kuid palju puudu ka ei jäänud. Lõpuks otsustatigi üks Plond näitsik roolist maha võtta ja pandi tõmmunahalise korraldaja tahaistmele ja kästi kõvasti kinni hoida. Pilte küll sellest tuurist ei saanud aga mälestus elab veel aastaid hinges edasi ;)
Kui elusalt ja tervelt saime safarilt tagasi, siis oli õhtusöögi aeg juba käes ja näljased põhjamaalased ei lasknud end kaua söögituppa oodata. Toitude poolest kurta küll ei saanud. Mina, kes ma valin väga hoolikalt oma toidulauda, sain alati söönuks ja polnud ka haruldane kord, kus sai mindud koka juurde jälle juurde nillima :)
Uue päeva suureks tripiks pidi olema reis soola mingitesse asjadesse.
Hommikul, kui reisigruppi kokku võeti rääkis LV neiu päeva plaanist, kus ja mida vaatame. Tulemuseks oli aga see:
- Sõitsime 3,5h mägedes (kes teab kas kõige otsemat teed)
- eksisime paar korda ära
- leidsime lõpuks koha, kust süüa saada
- oleksime paar korda üle kalju serva sõitnud
- sihtkohta ei leidnud ülesse
- saime pool reisi raha tagasi
Peale sellise läbikukkumise oli reisijuhil suhteliselt piinlik ja õigustust, miks me kohalikelt tänavalt tuuri osta ei võinud ei osanud ta mõistliku vastust lagedale tuua.
Rahulikud põhjamaalased, nagu me oleme ei teinud me enam asjast suurt numbrit ja kolisime hotelli oma fotokaga tagasi. Õhtu möödus jälle pildistades meie suuri sõpru.
Hommikul tuli aga hotellist lahkuda ja asjad pakkida ning tagasitee külma põhjala riiki võis alata, üle pilvede ja järvede
Lisaks vaata pilte Picasawebis
Add Comment
No comments:
Post a Comment